Kamari järve kaldale rajatud veelauakeskuse hoone vorm on lihtne, lausa arhailine. See on heas mõttes justkui küün – ülilihtsa vormiga, mis on omane traditsioonilisele maa-arhitektuurile. Välisruum ja sisemus on lahenduselt lihtsad, lastes Baltikumis ainulaadses veelauakeskuses toimuvatel erinevatel tegevustel võimalikult hästi mõjule pääseda.
Keskuses pakutavaid atraktsioone teenindav, selge joonega hoone on väljast viimistletud valtsplekiga, mis pakub päikeselisel päeval ümbritsevat hajusalt tagasi peegeldades põnevaid värvivarjundeid. Karm, samas kergena mõjuv kest, toimib nii justkui kamuflaaž. Ega hoone ei üritagi olla pretensioonikas või sümbolehitis – tähelepanu on hoopis asjadel, mis on seotud sealse tegevusega. Rahulikkus ja pealetükkimatus.
Siseruum on jaotatud kaheks – kinnisemal poolel pesuruumid, saun jms, avaral avatud poolel kohvik, varustuse laenutus ja ooteala. Läbi kõrgete akende moodustavad sise- ja välisruum ühtse terviku ning siseviimistluse võttestik (lihtsad suured pinnad koos kõrge avatud siseruumiga) loovad erilise tunde ja pargi peahoonele vajaliku identiteedi. Järve pool liitub hoonega terrass, mis tribüünina langeb kuni veepiirini.
Kujunduses on keskne roll naturaalsetel materjalidel. Kui väljas domineerib eelkõige plekk, millel on maitseks juures puitu ja klaasi, siis sees asendub see betooni, mikrotsemendi, värvitud terase ja puiduga. Materjalivalik annaks justkui tunnistust millestki tööstuslikust, samas loob valitud sisustus koos siseruumi detailidega hubase miljöö.