Tartu veerel asuv Tila küla on erinevatest aegadest pärit arhitektuuriga keskkond, mitmete katkestuste tulemus. Uue haridus- ja kogukonnakeskusega on seatud eesmärgiks sellele hoogsalt arenevale elukeskkonnale fookuspunkti loomine. Keskusel on võime olla identiteedilooja ning siduda katkestatud, jätkuvas arengus ja hajus asula uueks tervikuks.
Pakutud arhitektuurne lahendus tagab lageda, eriilmelistest elumajadest ümbritsetud rohumaa muutumise aktiivseks hariduse ja kogukonna keskuseks. Lahenduse keskmes on mitmes etapis valmivate paviljonide diagonaal, kus vahelduvad erinevad funktsioonid ning, mida on eeldatavate arengute valguses võimalik pikendada ja tihendada. Tulenevalt eesmärgist muuta uus hoonestu asula pidepunktiks, on välditud esikülje ja tagakülje hierarhiat.
Rõhk on pandud diagonaalis krunti läbivale rohelusest ümbritsetud käigukoridorile, millest saab aktiivne selgroog – seda mööda kulgev avalik ruum on jaotatud erinevateks tsoonideks, sh erinevad õuesõppe-, puhke-, sündmuste ja sportimise alad. Tasast maastikku on krundil mitmekesistatud rohealade ja kunstliku reljeefiga – künkad tõusevad ja langevad vaheldudes loomulike rohumaadega, vähendades suuremahulise hoonestuse mastaape ning süstides piirkonda impulsiivsust ja etteaimamatust.
Lihtsa geomeetriaga tahukatena maastikusse surutud hooned peidavad endis põhi- ja algkooli, lasteaeda ning spordihoonet. Koolihoonetes on õpperuumid paigutatud sakiliselt mahtude ühte külge, jättes teise külje avaraks, läbi korruste ulatuvaks ühistegevuste ja rekreatsioonialaks. Sisekujunduse kandvateks ideedeks on voolavus, kompaktsus ja materjaliehedus. Hoonete kuju, orientatsiooni, sadevee kogumise, päikesepaneelide jt lahenduste abil tagatakse keskuse energiatõhusus.
