„Lahendus tuli üllatav, hea proportsiooni ja peahoonega sobiva vormiga. Mulle oli üllatus, et väljast tagasihoidlik hoone mõjub seest kui katedraal. Kuivõrd kuur asub Sõrve sääre tipust mõne kilomeetri kaugusel, kus õhtul paistavad Kolka neeme tuled ja on Läti mobiililevi, kutsun enda uut katedraal-abihoonet maailmalõpu kuuriks …“ – omanik
„Sõrve kuur on justkui mõtete hoidla, maailma väikseim pühakoda …“ ¬– Jan Kaus, kirjanik
Funktsioonilt asise maailmalõpu kuuri lähteülesandeks oli tarvidus panipaiga järele, kus hoida küttepuid ja tööriistu ning mis varjaks ka vaadet maanteelt. Arhitektuurilises mõttes oli soov saada midagi modernsemat tugevalt traditsioonilise joonega suvilakompleksi täienduseks.
Sõrve kuuri puhul võib sugulust otsida kaluri võrguonnist, mis oma lihtsas asjalikkuses on alati loonud rannamaastike omapära ja meeleolu. Hoone lihtsad proportsioonid tõukuvad omaniku esitatud eeskujudest. Selle tulemusel valmis väga väljapeetud proportsioonidega, ilma räästata hoone.
Vajadus oli kahe panipaiga järele, millele lisandus töö käigus vaheruum. Selle aatriumi õhuline lahendus toimib kui raamistus tühjusele – lõpptulemus on välimuselt kerge, umbes nagu pilv või udu hommikuse heinamaa kohal.
Loomeprotsessi üheks haaravamaks osaks oli võimalus esitada küsimusi ruumi, mitte ilmtingimata ehitusfüüsikaliste näitajate kohta – polnud vaja arvestada tuule ja soojapüsivusega, peaasi, et vihm sisse ei pressi. See võimaldab hoonele läheneda kui puhtale kunstiteosele. Sellest saab kerge etüüd, midagi skulpturaalset, maamärgilist.
