„Voor ehk dramlin on geograafias liikuva liustikujää all kujunenud ja selle liikumise suunas asetsev piklik voolujooneline kõrgendik.“ – Eesti Entsüklopeedia
Hoonetekompleks Vooremaa serval on justkui liustikujää taganemisel sinna maha jäänud rändrahnud. Männitukka rajatud keskkonna kujundamisel olid olulisel kohal veesilm ja ümbritseva Vooremaa maastiku pinnavormid. Hoonetele on kumerdatud nurkade abil antud lihtsad vormid, mis aitavad neil sulanduda loodusesse.
Peahoone kujutab endast kahe korruse jagu eluruume, mis on laia betoonindiga kimpu seotud. Hoovipoolset puiduga vooderdatud fassaadi ilmestavad lindina kujundatud aknad ja üldine asine atmosfäär. Sellele vastandub esikülje avatus – ühe suure klaaspinnana lahendatuna pakub see pilguheitu hoonesse ning liidab üheks sisemise ja välise ruumi. Klaaspind vaatab kagusse, et püüda hoonesse ennelõunane päike.
Peahoone karmile, lausa askeetlikule ja tehnitsistlikule mahule sekundeerivad saunamaja tiigi kaldal ning tagahoovi piirav abihoone. Nende paigutuses on toetutud traditsioonile – nende suhe on maa-arhitektuurist eeskuju võttes võimalikult funktsionaalne. Lõplikule lahendusele eelnes aastatepikkune teemasse süvenemine, analüüsiti erinevaid paigutusvariante. Sarnaselt peahoonele on ka abihooned arhitektuuriliselt vabad kõigest liigsest – võte nõudis julgust nii tellijalt kui ka arhitektilt.
